Dili, Timor Leste   +670 78045486
hadomi timor

Hadomi Timor, Diskusaun Publiku Polemika Facebook Asaun I

Loron Sabadu, 01 de Setembro de 2018 Hadomi Timor deside hodi halo Diskusaun Publiku kona ba Asuntu Sosial Mediahanesan parte husi advokasia ba komunikasaun sosial. Organizasaun haree katak Teknologia Informasaun no Komunikasaun (TIK) nebé lao lais tebes iha mundo, no ita hotu hatene Timor Leste mos adopta no utiliza TIK liu-liu Media Sosial (facebook) hanesan meus hodi halo komunikasaun nebé diak no lais, maske nune’e utilizasaun Media Sosial iha Timor Leste ladauk kontrola ho diak hodi implika povo no sidadaun sira uza halo defamasaun, privasidade umanu, manipulasaun ka edit imagem sira halo aat, hasai liafuan la ho etika, tolok Lideransa sira no sst iha media sosial, ho razaun ida ne’e Organizasaun Hadomi Timor sei halo Diskusaunho entidades hotu-hotu hodi rona ideas ka hanoin no rekomendasaun kona ba asuntu Utilizasaun Media Social.

Fasilitador Nicho Linux
Media Hadomi Timor
Media Hadomi Timor
Media Hadomi Timor

A.    Objetivu

1.      Atu fo atensaun ba Governu hodi bele kria system aseguranca ida nebe bele halo  kontrolu ba kliente ka utilizador sira nebe hetan asesu ba media social.

2.      Halibur ideias, pontu devista no preokupasaun Komunidade nian, Grupu Akedémiku, Religioza, ONG no Estudante sira no Instituisaun relevante sira.

B.     Rezultadu ne’ebe atu hetan

1.      Komunidade (kliente) sira konsiente ho benifisiu ne’ebe mudansa teknologia oferese liu hosi media sosias iha moris loron-loron.

2.      Organizasaun iha ona rekomendasaun lubuk hodi rekomenda ba governu atu fo atensaun ba kliente ka utilizador media social.

3.      Utilizador media social iha ona konesementu kona ba risku sira, bainhira sira utiliza la tuir nia dalan ka regra ne’ebe estabelese ona.

C.    Metodologia Geral

Metode ne’ebe mak atu uja iha aktividade ne’e mak hanesan tuir mai ne’e:

1.      Sorumutuk nakloke ne’ebe flexivel hodi rona opiniaun públiku sira liu hosi nia representante, moderador nain ida mak sei modera sorumutuk atu nune’e garante katak partisipantes hotu iha opportunidade.

2.      Moderador aprezenta issu atual no partisipante sira halo komentariu no aprezenta pontu de vista.

REKOMENDASAUN NO SUJESTAUN HUSI PARTISIPANTE SIRA

v  Asosiasão Ema Difisiensia (ADTL)

Sujestaun : Hanesan ita sira nia intervensaun ideas balun  ne’ebe  maka ohin ita deskute,espera katak iha Workshop  Nasional  it abele tau hamutuk bele sai rekomendasaun ida para it abele tau iha ne’eba,orsida ita nia rekomendasun sira ne’e sai hanesan submisaun hodi hato’o iha parte governu,sira maka halo diskusaun ba ema sira ne’ebe utiliza facebook la tuir nia dalan,ita nia submisaun sira ne’e maka ita nia advokasia ba iha parte kompotente sira.

v  Husi ONG BA LOOS

Rekomendasaun : Presija tebes duni atu  ita kria lei par abele haree ba polémika facebook sira ne’e tanba liu husi facebook iha tentasaun barak ,tan ne’e ita presija rekomenda ba governu ou parlamentu sira par abele halo duni lei sira ne’e,ida ne’e mos bele halo fasil polisia sira atu detekta ID falsu sira ne’e.

v  Husi Institute Of Buisness (IOB)

Rekomendasaun : Hakarak rekomenda ba timoroan  hotu  parte husi governu ida de’it mak hakarak atu fo hatene presija ita hotu-hotu  halo translate tiha liafuan sira ne’ebe hakerek iha artigo ne’e tenki ba asaun tantu ba se de’it hanesan  presidente to iha sira ne’e,ami nia rekomendasaun mak ne’e tenke translate tiha de’it liafuan sira ne’ebe ita boot sira hakerek iha artigo tanba la iha ema ida mak koalia profisionalismu,tanba ne’e ami nia rekomenda mak  ne’e. no mos ba kolega feto sira katak hatais karik keta badak demais tanba ema bele halo ID falsu.

v  Husi UNIVERSIDADE DA PAZ (UNPAZ)

Sujestaun : Atu hakarak hatete ba ita hotu iha ne’e katak fiar katak ita nia surumutu tuir mai bele kovida parte sira ne’ebe maka relevante atu  nune’e ita nia konfuzaun sira ne’e bele hatan,tanba ita hotu ohin iha ne’e barak mak iha konfuzaun maibe atu husu ba se? iha ne’e ita balun mak atu hatan maibe tuir ida-idak nia hakarak no hatene.

v  Husi UNIVERSIDADE NASIONAL TIMOR LOROSA’E(UNTL)

Rekomendasaun : Rekomenda no opiniaun liu-liu ba polisia investigasaun  kriminal sira,katak ita hotu hatene buat ida IT ne’e laos fasil ba ema para halo investigasaun,ema hatene maka uza de’it,atu detekta problema sira ne’e presija ema ne’ebe maka iha espesialidade ba IT nian,rekomenda ba polisiainvestigasaun sira par abele iha aplikasaun ka sistema ruma,oinsa bele detekta uza liu husi satellite ka GPS ba lokasaun ne’ebe ema sira ne’ebe uza ID falsu,tanba ida ne’e importante tebes,polisia sir abele memperdalamkan sira nia skill.

v  Husi ESTUDANTE SECÚNDARIA ANNUR

Rekomendasaun :Hau nia rekomendasaun ba iha telekomunikasaun kona ba simcard nia,uluk sira dehan simcard hutu-hotu tenke regista se lae sira blokir,mais realidade ne’ebe iha hau nia simcard de’it sedauk regista to agora mos sedauk blokir,tan ne’e rekomenda ba telekomunikasaun hotu-hotu koalia tenke realiza laos koalia de’it.

v  Husi MEDIA INDEPENDENTE

Rekomendasaun :Se diak liu husu ba polisia nasional sira,atu  hato’o proposta ruma ba governu oinsa kapasita sira nia ema sira atu hatene liu tan skill kona ba IT nia,tanba investiga iha kriminal ne’e la hanesan ho investiga iha IT,se koalia kona ba direitu entaun bele sira divulga ema,hanesan ami IT sira hatene se kuandu ema uza ID falsu entaun ami hatene.

v  Husi AUTORIDADE SUCO

Sujestaun :Se karik eventu sira ne’e hala’o  tan ,bele  karik  konvida joven sira atu nene’e sira mos bele hatene informasaun sira ne’e,tanba ita hatene katak joven maka sai factor determinante ba nasaun ida ne’e.v  Husi POLISIA SERVISU INVESTIGA KRIMINAL (PSIK)

Rekomendasaun :ita hareeba tema ne’ebe maka iha,agora hau atu koalia liu-liu ba estudante siraatu foka liu kona ba papel prinsipal estudante ninia hanesan agente transformador ba iha sosiedade hamutuk ne’ebe maka iha prinsipio baziku ne’ebe ita hatene katak tenki organiza an ka envolve an iha organizasaun balun,atu nune’e bele implementa prinsipio tolu ne’e; peskuiza,edukasaun,no pratika.Rekomendasaun ba ita boot sira,iha peskiza ne’e ita boot sira tenke detekta liu-liu koalia kona ba lei,lei hirak mak aplika ona,agente aplikador sira aplika lei ne’e to iha ne’ebe ona,estudante nia peskiza to iha ne’ebe ona,imi mak forsa atu muda sistema sira ne’e ta ne’e imi tenki prepara an  iha kualifikadu,aban bainrua ita intera an iha sistema ,ita hein aplika de’it ba estudante sira,ba sosiedade sivil,agradese ba ONG HADOMI TIMOR tanba bele realiza ona sorumutu ida ne’e,sosiedade sivil ne’e parseira estadu  ninian ,ita tenke halo diferensiasaun  ba buat rua ne’e opozisaun ho parseira,entaun ita sosiedade sivil kritika hanesan mos ho estudante sira kritika fo kedas solusaun alternativa,ita hakarak estadu kria lei,estadu sei kria,no se mak sei sai sujeitu ba lei sira ne’e?ita sira ne’e mak sai sujeitu,se karik ita sira ne’e mak la lao tuir lei sira ne’e entaun lei sira ne’e maka sei divulga ita.

hadomi timor

Hadomi Timor, Workshop Bloging Blogspot Periodu III 2019

Loron 20 Jullu 2019, Fundasaun Hadomi Timor hahu organiza workshop ba toluk kona ba oinsa kria web blog uza blogspot.
 Objetivu husi workshop ne’e atu kapasita estudante sira hodi hatene oinsa atu kria blogspot rasik, workshop ida ne’e sei nafatin kontinua iha tempu oin mai.
 Partisipante husi workshop ne’e mai husi estudante sira kursu IT Smart Fundasaun Hadomi Timor nian, no kursu jeral sira, iha workshop ohin nian iha mos alumni Hadomi Timor nebe marka prezensa mos.

Fasilitador ba workshop ne’e mak Maun Nicho Linux ho ekipa Hadomi Timor.

hadomi timor

Hadomi Timor, Kursu IT Smart Periodu III 2019

Kursu IT Smart

Fundasaun Hadomi Timor kontinua programa kursu IT Smart, ho programa IT Smart ida ne’e estudante sira sei estuda fokus liu ba mundo teknologia ka informatika liu-liu oinsa utiliza no dezenvolve Teknologia Informasaun no Komunikasaun tuir ita nia nesesidade.

Iha periodu II IT Smart mantein programa nebe iha ona. Kursu IT SMART nia durasaun kursu reguler: Fulan 5 no  stajiu fulan 2
Kursu IT SMART simu estudante foun tinan ida dala rua (2) deit.

Kustu IT Smart :

  1. Registu $15, inkluindu Faru Kursu, Silabus no Kartaun Estudante, Sertifikadu
  2. Kustu Kada Fulan $25 deit

Kursu IT Smart garante kualidade estudante ho razaun :

  1. Teoria 10% no Pratika 90%
  2. Treinador iha Esperensia lubuk ho provas 
  3. Fasilidade Naton 

Aula kursu IT Smart  :

IT SMART Periodu III
IT SMART Periodu III
IT SMART Periodu III
hadomi timor

Hadomi Timor, Workshop Bloging Blogspot Periodu II 2019

Loron 25 Maiu 2019, Fundasaun Hadomi Timor hahu organiza workshop ba daruak kona ba oinsa kria web blog uza blogspot.
 Objetivu husi workshop ne’e atu kapasita estudante sira hodi hatene oinsa atu kria blogspot rasik, workshop ida ne’e sei nafatin kontinua iha tempu oin mai.
 Partisipante husi workshop ne’e mai husi estudante sira kursu IT Smart Fundasaun Hadomi Timor nian, no kursu jeral sira, iha workshop ohin nian iha mos alumni Hadomi Timor nebe marka prezensa mos.

Fasilitador ba workshop ne’e mak Maun Nicho Linux ho ekipa Hadomi Timor.

hadomi timor

Mini Seminariu konaba IT Bisseness iha Knua Juventude Fila Liman

Loron sabadu,15 Abril 2019, Diretur Fundasaun Hadomi Timor maun Nicho Linux halo aprezentasaun ho tema NEGOSIO iha Area Informasaun no Teknolojia hodi priense seminariu mensal EWB nian iha UNDP- Knua Joventude Fila-Liman – KJFL durante oras 2 nia laran. Seminariu mensal nebe organiza husi EWB ne’e hetan suporta husi Governu Australia DFAT liu husi programa koperasaun ONG Australia ANCP. Partisipante iha seminariu ne’e mai husi universidade oioin no husi fakuldade no departementu diferente.

Foto hamutuk Orador Diretur Hadomi Timor no Partisipantes
Aprezentasaun Husi Nicho Linux
Diretur Hadomi Timor – Nicho Linux
Hadomi Timor

Mini Seminariu konaba Fahe Esperensia Kona ba Serbisu IT

Loron sabadu, 30 Marsu 2019Fundasaun Hadomi Timor organiza mini seminariu hodi fahe esperensia kona ba serbisu IT nian liu-liu area rede komputador iha Instituisaun Governu no Privadu iha salaun Coffee no Books Luta Hamutuk, farol Dili, Timor-Leste.

Fasilitador ba atividade ne’e mak Diretur Sistema Informasaun Timor Telecom – TT, maun Ladislau Saldanha – TAKI no medera direita husi maun Diretur Hadomi Timor Nicho Linux.

Partisipante sira mai husi estudante ativu IT Smart, Alumni, kursu jeral Fundasaun Hadomi Timor nian no publiku.

Diretur Sistema Informasaun TImor Telecom
hadomi timor

Mini Seminariu konaba Sosializa Programa EWBA no FE

Dia 5 Marsu 2019, Fundasaun Hadomi Timor organiza mini semininariu nebe kopera ho Engineering Without Border Australia -EWBA no grupo Feto Enginaria hodi sosializa ezistensia no fahe esperensia husi EWBA no grupo Feto Enginaria ne’e rasik.
Partisipante sira iha atividade refere mai husi estudante tekniku civil no arkitektura Hadomi Timor no balu mai husi universidade unpaz, undil no UNTL.
Iha Sessaun ne rasik loke direitamente husi Diretur Fundasaun Hadomi Timor maun Nicho Linux.

Aprezentadora Husi Feto Enginaria
Partisipantes Seminariu
hadomi timor

Seminariu Nasional Media Sosial

Loron, Sesta, 22 Fevereiru 2019, Fundasaun Hadomi Timor realiza Seminariu Nasional kona ba Polemika Media Sosial iha salaun DIT durante loron ida, iha seminariu ne’e loke ofisialmente husi Dr. Jose Ramos Horta no orador sira mak hanesan Dr. Abel Pires da Silva, Ekipa Autoridade Nacional de Comunicacao-ANC,Asessor SEKOMS Sra. Titi Ribeiro no Diretor Sistema de Informacao Timor Telecom, Sr. Ladislaun Saldanha-TAKI no modera direitamente husi Diretor Hadomi Timor Sr. Abrao Monteiro-Nicho Linux.

Foto : Abertura husi Dr. Jose Ramos Horta iha Seminariu Nasional Polemika Media Sosial

Partisipante ba seminariu ne’e mai husi Sosiedade Sivil sira, Akademiku (Universitariu iha Dili laran no Estudante Sekundaria), reprezentante relijioja, Operador Telekomunikasaun sira, media no instituisaun relevante sira.

Objetivu Husi Seminariu Nasional mak atu konfirma komitmentu nasional ida katak lider sira hotu mos sensitivu natón ba preokupasaun polemika media sosial hosi ita nia povu, nune’e ita sei mobiliza forsa hotu-hotu estadu nian hodi kria kondisaun sosiais ida ne’ebe povu sente seguru. Iha tempu hanesan buka hatoman sidadaun sira atu abitua ho hahalok civiku no demokratiku wainhira atu halo interasaun liu hosi media sosial, nune’e sidadaun sira bele aproveita ho diak liu benifisiu positivu sira ne’ebe oferese hosi media sosias ba interese dezenvolvimento nasional.

Foto Hamutuk : Dr. Jose Ramos Horta, Orador sira, Responsavel DIT, MC no Diretor Hadomi Timor

Diskursu Diretur Fundasaun Hadomi Timor

Foto Diskursu Husi Diretur Hadomi Timor Sr. Nicho Linux
  • Mak hau respeito, Laureadu Premiu Nobel da PAZ, Nudar mós eis Presidente da Repúblika no eis Primeiru Ministru Repúblika Demokratika de Timor Leste, Sr. Dr. Jose Ramos Horta,  
  • Mak hau respeito, Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál – SEKOMS, Sr. Mericio Juvinal dos Reis – AKARA
  • Mak hau respeito,Prezidente Comissão E Parlamentu Nasional, Sr. Dr. Abel Pires da Silva
  • Mak hau respeito, Director Sistema Informasaun Timor Telecom, Sr. Ladislau Saldanha (TAKI)
  • Ekipa servisu hosi Autoridade Nasional Cominicação-ANC nian mak hau respeitu

Excelentisimu Senhores  e Senhoras, partisipante sira hotuInterasaun sira ne’ebe existe iha sosiedade nia le’et entre sidadaun sira nudar individu ka nudar grupu importante atu hakiak unidade nasional no hamosu ideias kreativu oi-oin hodi kontribui ba dezenvolvimentu Timor Leste nian, maibe sai diferente wainhira dezenvolvimento hosi teknologia moderna ho nia aproximasaun digitais kria espasu ba interasaun liu hosi media sosiais nudar meus komunikasaun, hanesan Facebook, Whatsapp, Youtube, Twiters, no Instagram.Interasaun sira liu hosi media sosias ikus mai hamosu preokupasaun hosi sosiedade tamba hamosu asaun sira hanesan insultus, tolok, defamasaun inklui publikasaun la ho responsabilidade sira ne’ebe sosiedade Timor leste konsidera la tuir ona valores kulturais nme’ebe importante liu hanesan Valor Respeita Malu no volores direitu no demokratiku Timor Leste nian ne’ebe tane a’as diferensa nudar potensia bo’ot atu hariku hanoin ba dezenvolvimento.Basea ba situasaun hirak ne’e ONG Hadomi Timor hola inisiativa hodi koordena ho entidades relevantes sira hotu, liu husi sorumutuk rona opiniun publiku hosi entidades no grupu oi-oin ne’ebe existe iha sosiedade Timor Leste nian laran hanesan; Joventude, autoridade lokal, ONG, estudante no akademiku sira, konfisoens relijoza, operador telekomunikasaun sira no instituisaun relevante governu nian.Objetivu hosi inisitava ne’e mak atu rona no halibur ideias hosi reprezentante grupu oi-oin relasiona ho polemika media sosias nian hodi kontribui ba esforsu nasional ida hodi buka solusaun nesesaria ne’ebe kontinua konsidera no valoriza liberdade koalia no informasaun nian tuir konstituisaun RDTLDurante sorumutuk rona opinion publiku ne’e, ekipa servisu ONG Hadomi Timor konklui katak, tenke iha duni intervensaun adekuada, integradu no koordinadu hosi autoridade ka instituisaun kompetente hamutuk ho grupu intersada sira ba preokupasaun sosiedade nian kona ba atividade sira iha media sosiasNune’e seminariu loron ohin nian ita sei akompaña hamutuk oradores principal hosi instituisaun relevente sira ne’ebe assume responsabilidade pólitika hodi estabelese, hadia no desenvolve maneira komunikasaun oi-oin ne’ebe seguru ba sidadaun Timor Leste  tomakHein katak seminariu ohin loron nian bele sai hanesan meus atu konfirma komitmentu nasional ida katak ita sei sensitivu natón ba preokupasaun sira hosi ita nia povu, nune’e ita sei mobiliza forsa hotu-hotu estadu nain hodi kria kondisaun sosiais ida ne’ebe povu sente seguru. Iha tempu hanesan buka hatoman sidadaun sira atu abitua ho hahalok civiku no demokratiku wainhira atu halo interasaun liu hosi media sosial, nune’e sidadaun sira bele aproveita ho diak liu benifisiu positivu sira ne’ebe oferese hosi media sosias ba interese dezenvolvimento
Obrigadu!

hadomi timor

Despedida Estajiariu Nain 2 ESTV iha Hadomi Timor

Dia 21 Fevereiru 2019, estudante estajiariu nain 2 kompostu husi feto ida ho naran Eva no mane Joao husi Eskola Vokasional Informatika Becora halo serimonia despedida simples nebe perpara husi estudante nain ne rasik, objetivu husi despedida hanesan meus atu hato’o agradese ba Fundasaun Hadomi Timor nebe ho laran ksolok simu estudante refere hodi halao estajiu durante fulan rua.

Estudante nain rua senti orgullu tebes ba privilejiu bot ida ne tamba bele aprende buat barak husi maun sira ekipa Fundasaun Hadomi Timor nebe sempre akompana nafatin no fahe esperensia importante iha area oioin no la hetan iha eskola.

Maun Nicho Linux mos reafirma katak Hadomi Timor nafatin ho komitmentu nakloke ba eskola nebe deit hodi halo estajiu ka peskiza iha fatin ida ne’e, Hadomi Timor mos husu agradese ba Eskola Vokasional Informatika Becora nebe fo ona konfiansa baa mi hodi husi estudante sira mai estajiu iha ho ami durante fulan 2.

Maun Nicho Linux iha biban ida ne’e husu deskulpa ba estudante nain rua no diretur eskola kona ba atendimentu nebe karik ladun kona estudante sira laran ka ladun apar ho estudante sira nia espetativa karik, lori naran Hadomi Timor dala ida tan husu deskulpa.

Iha oportunidade ne’e Diretur Eskola agradese tebes ba Fundasaun Hadomi Timor nebe simu ona ami nia estudante sira hodi halo estajiu durante fulan 2 hodi kompleta sira nia estudu eskola nian.

Diretur ne’e husu Fundasaun Hadomi Timor atu disponibiliza nafatin no nakloke nafatin ba ami nia eskola hodi halo estajiu.

Diretur LH, Cordenador TLCE, Diretur STM no Diretur Hadomi Timor
Foto Estajiariu ho Diretores sira
hadomi timor

Haomi Timor, Kursu IT Smart Periodu II 2019

Kursu IT Smart

Fundasaun Hadomi Timor kontinua programa kursu IT Smart, ho programa IT Smart ida ne’e estudante sira sei estuda fokus liu ba mundo teknologia ka informatika liu-liu oinsa utiliza no dezenvolve Teknologia Informasaun no Komunikasaun tuir ita nia nesesidade.

Iha periodu II IT Smart hahu halo mudansa hanesan tuir mai ne’e :  Kursu IT SMART nia durasaun kursu reguler: Fulan 5 no  stajiu fulan 2
Kursu IT SMART simu estudante foun tinan ida dala rua (2) deit.

Kustu IT Smart :

  1. Registu $15, inkluindu Faru Kursu, Silabus no Kartaun Estudante, Sertifikadu
  2. Kustu Kada Fulan $25 deit

Kursu IT Smart garante kualidade estudante ho razaun :

  1. Teoria 10% no Pratika 90%
  2. Treinador iha Esperensia lubuk ho provas 
  3. Fasilidade Naton 

Aula kursu IT Smart  :