10 Setembru 2025, Artigu husi: Nicho Linux, Diretór Ezekutivu Fundasaun Hadomi Timor (FHT)
Timor-Leste nudar nasaun demokrasia ne’ebe joven liu iha Asia, ohin loron lao iha pontu krítiku iha ninia jornada dijitál. Hotu-hotu akompana katak teknolojia muda lalais sosiedade sira iha mundu tomak maibe Timor-Leste kontinua hasoru risku sériu sira hanesan auzénsia husi enkuadramentu legal iha dijital, infraestrutura dijital ne’ebe limitadu no ladun iha konfiansa públiku ba sistema dijitál sira. Dezafiu sira ne’e la’ós abstratu deit maibe afeta diretamente ba sidadaun sira nia seguransa dijital, risku iha sira nia privasidade, liberdade internet, oportunidade ekonómika no reziliénsia iha era dijitál.
Laiha Lei Krime Sibernetiku, Protesaun Dadus Pesoal no Privasidade
Kada tinan utilizasaun internet no plataforma dijital sira kontinua sa’e makas, iha ne’ebe mai ho aspeitu pozitivu no ho aspeitu negativu sira, tamba ne’e, nudar sosiedade sivil ami preokupa katak to’o agora Timor-Leste seidauk iha Lei Krime Sibernétiku ne’ebé abranjente hodi bele proteze sidadaun sira no fo responsabilidade ba aktu krime sira iha online ka ho teknolojia dijital sira. Ami haree katak Timor-Leste iha deit artigu Fraude Komputadór iha Kódigu Penál, iha nebe’e ami konsidera antigu no labele koresponde ba ameasa dijital modernu sira hanesan phishing, ransomware, fraude online, krime kriptomoeda no risku sira ne’ebé relevante ho intelijénsia artifisiál. Lakuna legál ida ne’e husik sidadaun sira iha ameasa nia laran iha era dijital ohin loron nian, iha ne’ebe laiha protesaun ba utilizador internet ka online no seguransa ba sidadaun sira wainhira uza meus dijital ba servisu ka atividade lorloron nian.
Fundasaun Hadomi Timor nota mos katak husi auzénsia lei protesaun dadus pesoál no privasidade, halo sidadaun sira nia informasaun pesoál no sira nia envolvimentu iha teknolojia dijital liu-liu iha online sai vulneravel no la seguru, nune’e mos sira nia konfiansa iha sistema e-Government, banku online no servisu dijitál sira kontinua tun. Tanba ne’e, ami husu atu proteje direitu dijitál sira ho lei propriu no presiza hasa’e konxiensia sosiedade nian ba iha risku no seguransa dijital nian.
Papél Sosiedade Sivíl no Media nian importante tebes iha polarizasaun ba lei dijital sira
Sosiedade sivíl iha papél sentrál ida hodi asegura katak lei no polítika dijitál sira tenki mai vizaun ida atu proteje liberdade no serve ba públiku ka sosiedade nia interese. Ami haree katak definisaun legál sira ne’ebé ladun klaru iha atual esbosu lei krime sibernetiku, bele iha risku atu kriminaliza atividade ka espresaun dijitál ne’ebé protejidu sira iha online, peskiza sira relasaun ho étika no iha nesesidade akademia sira nian, no jornalizmu independente sira. Ami fiar katak media iha era dijital ohin loron nian, iha nafatin papel esensiál no importante tebes hodi hasa’e konxiénsia públika nian no kria espasu livre, nakloke no seguru ba diskusaun publiku sira kona-ba direitu no seguransa dijitál sira.
Iha servisu sira FHT nian, ami hato’o beibeik preokupasaun publiku iha meus komunikasaun oioin kona-ba direitu dijital, protesaun ba dadus pesoal, konxiensia foinsa’e no krime sibernetiku sira hodi husu ba governu atu aselera esbosu Lei Krime Sibernétiku, introdús enkuadramentu legal ba protesaun dadus pesoal no privasidade, no husu atu iha konsulta publiku sira ne’ebé nakloke no inkluzivu hodi envolve kamada sosiedade sivil hotu-hotu. Ami fiar katak governu konsiente envolvimentu sosiedade sivíl iha prosesu importante hirak ne’e la’ós hanesan opsionál deit maibe nudar dalan úniku atu asegura transparénsia, responsabilizasaun no konfiansa públiku iha prosesu dezenvolvimentu dijital.
Ba Futuru Dijitál ne’ebé Seguru no Inkluzivu
FHT fiar katak dalan ba oin atu garante futuru dijital iha ne’ebe seguru no inkluzivu, presiza aprosimasaun ida ne’ebé komprensivu liu-liu:
1). Nudar rezultadu husi diskusaun meza redonda entre sosiedade sivil, Ministeriu Justisa, PCIC, DSIK, PGR, Media, Akademia no Profesional ICT sira konkorda katak presiza duni Lei Krime Sibernetiku ida ne’ebé klaru, bazeia ba direitu fundamental, introdus tuir kontextu Timor-Leste nian no aliña ho padraun internasionál sira.
2). Aselera prosesu elaborasaun Lei kona-ba protesaun dadus no privasidade hodi asegura sidadaun sira nia informasaun no dadus.
3). Infraestrutura modernu no inkluzivu ba konetividade rurál sira, liu-liu iha eskluzaun dijital sira ne’ebe governu ladun fo prioridade.
4). Integra programa literasia dijitál iha kurikulu nasional, hahu husi eskola baziku ka pre eskolar sira hodi prepara sidadaun sira atu partisipa ativu iha prosesu dezenvolvimentu dijitál ne’ebé seguru no signifikativu.