Dili, Timor Leste   +670 78045486
FHT - HOAX

FHT Observa Sosiedade Timor-Leste hotu, liu-liu Feto no Labarik sira iha hela Risku Online no Timor-Leste nia Espasu Dijitál seidauk hetan protesaun ho seriu

Timor-Leste tama ona ba era dijitál, maibé ninia progresu kontinua neineik liu no la hanesan ka dok kompara ho padraun rejionál no globál. Tuir website Datareportal 2025 nian, iha de’it ema na’in 486,000, ka pursentu 34.5 husi populasaun, maka hanesan utilizadór internet iha Timor-Leste. Numeru asesu ida ne’e nudar asesu ki’ik liu iha Ázia no signifikativamente ki’ik liu entre membru ASEAN sira seluk, iha ne’ebé maioria nasaun sira agora rejista penetrasaun internet nian liu pursentu 80.

Timor-Leste nia limitasaun sira la’ós de’it kona-ba asesu maibé mós kona-ba kapasidade no kustu internet. Oras ne’e daudaun Timor-Leste iha deit maizumenus 40 GB husi bandwidth internasionál ba nasaun ida tomak, FHT haree katak kapaside ida ne’e ki’ik liu kompara ho nesesidade nasionál nian. Iha tinan kotuk, 2024 Governu Timor-Leste lansa ona projetu Kabu Submarinu dahuluk nasaun nian ne’ebé liga Timor-Leste ba Austrália, ho espetativa Governu nian atu hahu uza iha etapa dahuluk ho 800 GB. Maibé, FHT observa katak ne’e sei hanesan promesa ida tamba seidauk bele realiza, iha ne’ebe sidadaun sira kontinua hasoru kustu ne’ebé aas no asesu lentu ka ho kualidade ladiak.

Hanesan saida maka Fundasaun Hadomi Timor kestiona bebeik liuliu avansa teknolojia dijital lao lais tebes no la iha balansu ho abilidade ne’ebe sosiedade nian. FHT kontinua preokupa katak auzénsia husi lei krime sibernétiku, regulamentu sira protesaun dadus no privasidade nian no laiha instituisaun nasionál ba seguransa sibernétika ne’ebé klaru sei halo sidadaun sira sai vulneravel tan liu laos deit iha situasaun ohin loron maibe mos iha futuru. Nivel literasia dijitál ki’ik tebes no falta programa ka formasaun ba konxiénsia sistemátiku iha seguransa sibernetiku nian halo situasaun ne’e sai aat liután. Karik laiha stratejia ba protesaun ne’ebe urjenti husi governu mak sei lori Feto no labarik sira ba iha risku online ne’ebe grave liu tan. Feto no labarik sira hasoru bebeik ona violénsia bazeia ba jéneru iha online no sei kontinua hasoru forma foun sira asédiu no abuzu nian iha online karik governu lafoti medida urjenti ruma.

Nudar sosiedade sivil ne’ebe ativu iha transformasaun dijital Timor-Leste nian, Hadomi Timor observa no identifika kazu no evidénsia ameasa dijitál sira ne’ebé aumenta ba beibeik. Deepfakes ne’ebé kria ho intelijénsia artifisiál ka AI uza hodi ataka reputasaun sira no hamosu konflitu sosiál iha komunidade nia leet. Social Engeenering dala barak alvu feto no labarik sira, hodi manipula sira hodi fó sai dadus pesoál ka husu sira asesu ba sitiu sira ne’ebé la seguru, iha ne’ebe ho intensaun atu hamosu na’ok identidade, intimidasaun no asédiu online. Scam no phishing sira mos akontese kuaze semana-semana iha kontestu Timor-Leste, sira uza Scam no Phishing ho maneira sira hanesan loke vaga servisu, bolsu estudu, prémiu, ka jogu online no dala barak uza sala naran instituisaun nasional no seitor privadu sira hanesan Timor Port, Timor Gap, Timor Plaza, Supermerkadu W4 no seluk tan hodi bosok no esplora komunidade sira.

Risku sira ne’e realidade duni no akontese bebeik. Iha Agostu 2025, fulan ida ba kotuk, Oecusse nudar Rejiaun Administrativa Espesial ba Ekonomia sai sentru Scam online ne’ebé boot liu iha istória Timor-Leste nian, insidente iha Oecusse ne’e, bolu atensaun internasionál no fó sai auzénsia husi lei kona-ba krime sibernétiku, protesaun ba dadus no lideransa ne’ebé la efetivu atu prevene krime sira hanesan ne’e, iha ne’ebe asuntu sira ne’e, FHT sempre hato’o bebeik ba governu maibe governu rasik mak la tau ba prioridade nasional. Atake ransomware no DDoS mos akontese maibe sei menus iha kontestu Timor-Leste nian.

Durante manifestasaun boot ida iha Dili, husi 15–17 Setembru 2025 iha edifisiu Parlamentu Nasional nia oin, ne’ebé organiza husi EUTL (Estudante Universitários Timor-Leste) no sosiedade sivíl, FHT observa no identifika katak aumenta makas iha diskursu ódiu online, informasaun sala, dezinformasaun no trolling iha mídia sosiál. Iha periodu manisfestasaun Feto sira kontinua sai alvu ba tipu krime hirak ne’ebe mensiona iha leten bainhira sira espresa sira nia opiniaun kona-ba korrupsaun, hapara sosa karreta luxu ba membru parlamentu sira no halakon Lei Pensaun Vitalisia. FHT identifika kazu sira ne’e konfirma katak feto no labarik sira mak vulnerável liu iha espasu dijitál Timor-Leste nian no presiza asaun urjenti husi governu.

Ita koko kompara Timor-Leste ho ninia nasaun viziñu sira iha ASEAN, Timor-Leste kontinua hela iha kotuk, la’ós de’it iha penetrasaun internet maibé mós iha konstrusaun fundasaun ka kria enkuadramentu legál, institusionál no edukasionál ne’ebé presiza urjenti hodi lori sosiedade dijitál ba iha mundo dijital online ne’ebe seguru no protejidu. La ho asaun urjente, risku no ameasa dijitál sei kontinua as.

Atu solusiona situasaun sira ne’e presiza investimentu seriu iha rekursu umanu, literasia dijitál, infraestrutura, formasaun seguransa online no tenki akompana ho enkuadramentu legál sira no polítika seguransa sibernétika nasionál ne’ebe forte. Presiza mós kooperasaun internasionál no partisipasaun inkluzivu. Sosiedade sivíl, no liuliu grupu feto sira, tenke envolve ativamente iha elaborasaun lei no polítika sira atu asegura katak sira nafatin sensivel ba jéneru, tane aas liberdade espresaun, proteje direitu fundamentál sira, no garante seguransa ba dadus pesoál no organizasionál sira.

Artigu husi Nicho Linux, Diretur Ezekutivu Fundasaun Hadomi Timor

Timor-Leste nia Espasu Dijital iha Ameasa

Timor-Leste nia Espasu Dijitál iha Ameasa

10 Setembru 2025, Artigu husi: Nicho Linux, Diretór Ezekutivu Fundasaun Hadomi Timor (FHT)

Timor-Leste nudar nasaun demokrasia ne’ebe joven liu iha Asia, ohin loron lao iha pontu krítiku iha ninia jornada dijitál. Hotu-hotu akompana katak teknolojia muda lalais sosiedade sira iha mundu tomak maibe Timor-Leste kontinua hasoru risku sériu sira hanesan auzénsia husi enkuadramentu legal iha dijital, infraestrutura dijital ne’ebe limitadu no ladun iha konfiansa públiku ba sistema dijitál sira. Dezafiu sira ne’e la’ós abstratu deit maibe afeta diretamente ba sidadaun sira nia seguransa dijital, risku iha sira nia privasidade, liberdade internet, oportunidade ekonómika no reziliénsia iha era dijitál.

Laiha Lei Krime Sibernetiku, Protesaun Dadus Pesoal no Privasidade

Kada tinan utilizasaun internet no plataforma dijital sira kontinua sa’e makas, iha ne’ebe mai ho aspeitu pozitivu no ho aspeitu negativu sira, tamba ne’e, nudar sosiedade sivil ami preokupa katak to’o agora Timor-Leste seidauk iha Lei Krime Sibernétiku ne’ebé abranjente hodi bele proteze sidadaun sira no fo responsabilidade ba aktu krime sira iha online ka ho teknolojia dijital sira. Ami haree katak Timor-Leste iha deit artigu Fraude Komputadór iha Kódigu Penál, iha nebe’e ami konsidera antigu no labele koresponde ba ameasa dijital modernu sira hanesan phishing, ransomware, fraude online, krime kriptomoeda no risku sira ne’ebé relevante ho intelijénsia artifisiál. Lakuna legál ida ne’e husik sidadaun sira iha ameasa nia laran iha era dijital ohin loron nian, iha ne’ebe laiha protesaun ba utilizador internet ka online no seguransa ba sidadaun sira wainhira uza meus dijital ba servisu ka atividade lorloron nian.

Fundasaun Hadomi Timor nota mos katak husi auzénsia lei protesaun dadus pesoál no privasidade, halo sidadaun sira nia informasaun pesoál no sira nia envolvimentu iha teknolojia dijital liu-liu iha online sai vulneravel no la seguru, nune’e mos sira nia konfiansa iha sistema e-Government, banku online no servisu dijitál sira kontinua tun. Tanba ne’e, ami husu atu proteje direitu dijitál sira ho lei propriu no presiza hasa’e konxiensia sosiedade nian ba iha risku no seguransa dijital nian.

Papél Sosiedade Sivíl no Media nian importante tebes iha polarizasaun ba lei dijital sira

Sosiedade sivíl iha papél sentrál ida hodi asegura katak lei no polítika dijitál sira tenki mai vizaun ida atu proteje liberdade no serve ba públiku ka sosiedade nia interese. Ami haree katak definisaun legál sira ne’ebé ladun klaru iha atual esbosu lei krime sibernetiku, bele iha risku atu kriminaliza atividade ka espresaun dijitál ne’ebé protejidu sira iha online, peskiza sira relasaun ho étika no iha nesesidade akademia sira nian, no jornalizmu independente sira. Ami fiar katak media iha era dijital ohin loron nian, iha nafatin papel esensiál no importante tebes hodi hasa’e konxiénsia públika nian no kria espasu livre, nakloke no seguru ba diskusaun publiku sira kona-ba direitu no seguransa dijitál sira.

Iha servisu sira FHT nian, ami hato’o beibeik preokupasaun publiku iha meus komunikasaun oioin kona-ba direitu dijital, protesaun ba dadus pesoal, konxiensia foinsa’e no krime sibernetiku sira hodi husu ba governu atu aselera esbosu Lei Krime Sibernétiku, introdús enkuadramentu legal ba protesaun dadus pesoal no privasidade, no husu atu iha konsulta publiku sira ne’ebé nakloke no inkluzivu hodi envolve kamada sosiedade sivil hotu-hotu. Ami fiar katak governu konsiente envolvimentu sosiedade sivíl iha prosesu importante hirak ne’e la’ós hanesan opsionál deit maibe nudar dalan úniku atu asegura transparénsia, responsabilizasaun no konfiansa públiku iha prosesu dezenvolvimentu dijital.

Ba Futuru Dijitál ne’ebé Seguru no Inkluzivu

FHT fiar katak dalan ba oin atu garante futuru dijital iha ne’ebe seguru no inkluzivu, presiza aprosimasaun ida ne’ebé komprensivu liu-liu:

1). Nudar rezultadu husi diskusaun meza redonda entre sosiedade sivil, Ministeriu Justisa, PCIC, DSIK, PGR, Media, Akademia no Profesional ICT sira konkorda katak presiza duni Lei Krime Sibernetiku ida ne’ebé klaru, bazeia ba direitu fundamental, introdus tuir kontextu Timor-Leste nian no aliña ho padraun internasionál sira.

2). Aselera prosesu elaborasaun Lei kona-ba protesaun dadus no privasidade hodi asegura sidadaun sira nia informasaun no dadus.

3). Infraestrutura modernu no inkluzivu ba konetividade rurál sira, liu-liu iha eskluzaun dijital sira ne’ebe governu ladun fo prioridade.

4). Integra programa literasia dijitál iha kurikulu nasional, hahu husi eskola baziku ka pre eskolar sira hodi prepara sidadaun sira atu partisipa ativu iha prosesu dezenvolvimentu dijitál ne’ebé seguru no signifikativu.